Enne köha- ja aevastushooaega on immunoloogi sõnul mõned tõhusad viisid, kuidas tervena püsida.
C-vitamiin ei aita /kollaaž My, foto depositphotos.com
Kui asi puudutab tervist, siis meile kõigile meeldivad kiired lahendused. Mõned haaravad “immuunsuse tõstmiseks” C-vitamiini tableti või klaasi apelsinimahla järele. Teised eelistavad kurguvalu puhul lusikatäit mett. Kahjuks ei ole aga talviste viiruste eest kaitsmine nii lihtne.
Professor Daniel Davies teab seda omast käest. Londoni Imperial College’i bioloogiliste teaduste osakonna juhataja ja immunoloogia professorina on ta 25 aastat uurinud immuunsüsteemi. Oma laboris jälgib ta uute ravimite väljatöötamiseks suure täpsusega mikroskoopide abil, kuidas immuunrakud reageerivad erinevatele stressidele. Ta selgitas, millistest “immuunsüsteemi” moemüütidest tasub sel talvel mööda minna – ja mis tõesti aitab, kirjutab The Telegraph.
Müüt: Palju C-vitamiini ja apelsinimahla päästab sind nohu eest
Davis selgitab, et C-vitamiin ei mõjuta seda, kas sa haigestud või mitte. Huvitaval kombel on C-vitamiini kui “immuunsuse tõstja” populaarsus tingitud ühest mehest.
Linus Pauling oli Nobeli preemia laureaat, tuntud teadlane, kes andis tohutu panuse keemiale ja pühendas end hiljem tuumavastasele liikumisele. Kasutades oma autoriteeti, avaldas ta 1970. aastal raamatu “Vitamin C and the Common Cold”, millest sai kohe bestseller. Selles väitis ta, et C-vitamiin võib suurtes annustes ennetada külmetushaigusi ja isegi ravida vähki.
Tegelikkuses valis ta mugavaid andmeid ja tugines anekdootilistele juhtumitele. Kuid tema maine mängis rolli – ja isegi 50 aastat hiljem on usk C-vitamiini imevitamiini endiselt elus. “Andmed näitavad, et need, kes võtavad regulaarselt suuri annuseid C-vitamiini, taastuvad külmetusest vaid 8 protsenti kiiremini. Kui teie külmetus kestab paar päeva, võite te tunda paranemist paar tundi varem,” märgib Davis. Seega on kasu minimaalne – ja samas on seos nõrk: terviseteadlikud inimesed kipuvad ju ka muudel eluvaldkondadel silma peal hoidma.
Mis tõesti aitab: D- ja A-vitamiinid
On kaks vitamiini, mille mõju immuunsusele on teaduslikult tõestatud – D ja A. 2020. aastal ajakirjas Nutrients ilmunud ülevaade näitas “vaieldamatut seost” D-vitamiini taseme ja immuunsüsteemi tervise vahel. Selle puudus võib suurendada infektsioonide ja autoimmuunhäirete riski. Seetõttu soovitab professor järgida Briti NHSi soovitusi ja võtta talvel iga päev D-vitamiini.
D-vitamiini on olemas kahes vormis: D₂ – taimedest ja rikastatud toidnetest ning D₃ – toodetakse nahas ja leidub kalas, munades, piimatoodetes. D₃ on uuringute kohaselt tõhusam vitamiinitaseme tõstmisel veres.
Ka A-vitamiini kasulikkuse kohta on tugevad tõendid. Selle puudus on näiteks Suurbritannias haruldane, kuid paljudes riikides on see endiselt tõsine probleem. Peamised allikad on juust, munad, rasvane kala, piim ja maks. NHSi päevane annus on 700mcg meestele ja 600mcg naistele. Võrdluseks: üks keedetud muna sisaldab umbes 75 mcg A-vitamiini, 100 g keedetud lõhet sisaldab 69 mcg ja supilusikatäis kalaõli 4080 mcg.
Müüt: Probiootilised jogurtid suurendavad immuunsust.
Tänapäeval reklaamitakse probiootilisi jogurteid tugevalt kui tervisetooteid, kuid Davies kutsub üles ettevaatlikkusele. “Tootjad jätavad mulje, et jogurtis olevad bakterid tugevdavad immuunsüsteemi, kuid seda pole veel tõestatud,” selgitab ta. Kuigi on teada, et soolestiku floora mõjutab immuunsüsteemi, ei ole selle seose mehhanismid täielikult arusaadavad.
Ühes oma raamatus kirjeldab Davies uuringut, milles vabatahtlikud võtsid kaheksa nädala jooksul elusat Bifidobacterium infantis’e bakterit. Selle tulemusel suurenes nende T-rakkude, immuunkaitse eest vastutavate valgete vereliblede arv. Siiski jääb teadmata, kas see muutis nad nakkuste suhtes vastupidavamaks.
“Kui näete riiulil imejogurtit, millel on silt “tugevdab immuunsust”, mõelge, kes ja miks seda reklaamib ning mis on tegelikult uuringutega tõestatud,” nendib professor.
Mis tõesti aitab: võitlus stressiga
Enamik teadlasi nõustub, et parim viis immuunsuse tõstmiseks on vähendada kroonilist stressi. Kui keha tunneb end ohustatuna, käivitub võitlus- või põgenemisreaktsioon: neerupealised toodavad kortisooli ja adrenaliini. Need hormoonid valmistavad keha ette tegevuseks, kuid nad pärsivad ka immuunsüsteemi aktiivsust – sest kui sa põgened ohu eest, ei ole infektsiooniga võitlemine esmatähtis.
Kui aga stress on pidev, jääb kortisoolitase kõrgeks, mis nõrgestab immuunsüsteemi kaitset. 2024. aastal ajakirjas Journal of Clinical Medicine avaldatud uuringus leiti, et krooniline stress kahjustab tugevalt immuunsüsteemi, suurendades infektsioonide, autoimmuun- ja südame-veresoonkonna haiguste riski.
Seetõttu ei ole puhkus, jalutamine, suhtlemine ja hobid mitte luksus, vaid haiguste ennetamine.
Müüt: taimeteed ja mesi tugevdavad immuunsust
Tassike teed võib olla rahustav ja lusikatäis mett võib rahustada kurku, kuid nende immuunsusvastase kasu kohta puudub teaduslik konsensus. “Seda on võimatu usaldusväärselt testida. Lõppude lõpuks ei saa eetiliselt nakatada inimesi viirusega ja siis anda pooltele neist mett ja vaadata tulemusi,” märkis Davies.
See ei tähenda siiski, et neid ei tohiks tarbida – kui taimetee või mesi paneb teid talvel ärkvelolekut tundma või pakub leevendust, ei ole vaja neist loobuda. Uuringud näitavad, et mesi võib leevendada köha ning ajakirjas Herbal Medicine: Biomolecular and Clinical Aspects avaldatud ülevaade seostab taimeteed nende põletikuvastaste omaduste kaudu immuunsüsteemi funktsiooni toetamisega.
Mis tõesti aitab: uni ja mõõdukas liikumine
Piisava une saamine on tugeva immuunsüsteemi üks tähtsamaid tingimusi. Uuringus, kus osalejaid vaktsineeriti, tekitasid normaalse unega inimesed rohkem antikehi kui need, kelle uni oli häiritud.
Mõõdukas liikumine mõjub samuti: kõndimine, ujumine, jalgrattasõit, tennis. Hiinas läbi viidud uuringus leiti, et need, kes teevad 3+ korda nädalas trenni, haigestuvad 26% vähem külmetushaigustesse.
Liigne treening (maratonid, Ironman) võib aga vastupidi nõrgestada immuunsüsteemi stressi tõttu. Võti on tasakaal.
Kuidas immuunsüsteem töötab
“Kui te võtate oma immuunrakud ja segate neid vähirakkudega, siis näete mikroskoobi all, kuidas nad neid hävitavad. Aga lisage kortisooli ja rakud kaotavad oma tõhususe,” selgitab Davis.
Teadlased nõustuvad: stress, uni, vanus ja kaal mõjutavad immuunsust, kuid toidulisandid ja “immuunsuse tõstjad” on kaugel sellest. Pealegi on juba mõiste “immuunsust tõstev” eksitav. Immuunsüsteem ei peaks olema “tugevam” – see peaks olema tasakaalus. Kui see ületab, hakkab ta oma kudesid ründama – ja tekivad allergiad ja autoimmuunhaigused.
Seetõttu on kõige olulisem mitte “tugevdada” immuunsüsteemi, vaid hoida see tasakaalus.
Varem teatas My, mida süüa vererõhu alandamiseks. Kõrge vererõhuga inimestel on suurenenud südamehaiguste ja insuldi risk, seega peaksid nad teadma neid nelja köögivilja. Lisaks rääkisime ka toodetest, milles on rohkem kaltsiumi kui piimas.
